Õhtu karuperega / Bear family

Liiga tuuline

Oli mõnus plaan minna Pärispeale õngedega lesta püüdma. Rannas Tiiduga tõdesime, et sellest tuleb pigem üks kannatus kui nauding, liiga tugev tuul. Liikusime koju tagasi ja tegime õlu. Ei läinud aga kaua kui rajakaamerast "mets2" tuli email. See kaamera enamasti tühja tööd ei tee. Oligi ott kaameras, imelikult pisike tundus see kaamera ees seisev tegelane aga ta muidugi seisis vaid meeter rajakaamerast. Mõtlesime, mis me mõtlesime aga tuli otsus minna, Ott oli 10 km kaugusel. Teepeal nägime Lisanne ja Tiiduga veel öösorre, rebaseid ja kitsesid. Saime kohale. Lasin autol veereda tuledeta, esiteks ei tundund põllul kedagi olevat. Siis aga paistis eemal tume kogu koos paari väiksema tombuga. Naersin, et näe karu pole aga seakari on. Olin seal samas mitu õhtut 12 põrsaga seakarja näinud. Lähemale jõudes aga hakkasid emise jalad kuidagi jämedad tunduma, selliseid tummised. Haarasin binokli ja ütlesin "kuri!" Sigade asemel oli hoopis karu kahe pojaga. Sõitsin auto kivihunniku varju ja jätsin tiksuma, saime autost välja. Metsa tumedus varjas meie liikumise ja tuul/auto aitasid kaasa hääle ja lõhnaga. Karudel ei olnud kuskile kiiret. Pojad mürasid, kiunatasid, rullisid, seisid püsti. Vahepeal ka ema möiratas nii, et möiratud oli. Kuulsime seda üle tuule ja auto. Loomad olid meist 120m kaugusel. Päris hämar oli aga karude tegevus oli ilusti näha. Võtsin autost statiivi ja hakkasin pallide varjus lähemale liikuma. Sain mürakarudele 60m peale. Ema vahepeal rullis ennast maas, puhkas. Saime vaadata pool tundi. Siis oli juba liiga pime, et näha karusid metsa taustal. Autosse ja veeresime vaikselt ära. Binokliga veel kontrollisin, karud jäid meist sinna. Sõitsime koju tagasi. Tiit ja Lisanne jäid rahule, mina ka. Tiit ei tahtnud millegi pärast autost kaugemale kui 5m tulla. Vahest on kohe alkovaba õlu õiges kohas......Aitähh!

---