Bear night / Karuöö

    Karuöö algas tegelikult täitsa õhtul kuue ajal. Olin ennast juba mugavalt sisse seadnud - kummikommid, tee, märkmik aga pliiats oli koju jäänud. Luuletusi ei tule.  Kaera põld, vanad talukohta meenutavad suured õunapuud, mõned neist päris lookas raske koorma all.
​     Ei saanudki kaua telefoni näppida pukis kui tuli juba esimene meigas ja tiirutas, siuhti käis ka merikotkas üle põllu. Siis aga tuli üks ägedamaid tegelasi üldse. Ronk. Krooksus kümmekond minutit kase võras. Sai aru küll, et keegi on veel kohal. Mängisime passimise mängu. Proovisin täiesti liikumatult olla. Ronk tuli tegi esimese lennu ja siis teise ja kolmanda. Üha lähemalt, kuni viimane neljas oli ca 6-7m kauguselt. Siis vist seletas ta silm inimnäo ära. Tehti üle metsa kajav klonks ja kadunud ta oligi. Olen ka varem seda näinud, et kui parv tuleb nt teri nokkima siis üks käib ja kontrollib edasi-tagasi lennates olukorda. Vahepeal sadas tugevalt, siis vähem ja jälle tugevalt. Päris pilves ei old kordagi ja päike ei kadunudki ära aga sadas mehiselt või siis naiselikult.
    19.45 sadu lõppes, tibutas vaid. 19.50 pistis võsast aga karu pea võsast välja. Rajakaamerast oli teada, et käivad hommikuti ja selleks ma üldse valmis polnud. Tuuseldas natuke kaera servas, nuhkis vanas söödaplatsis ja asus õunapuu all õunu nosima. Ja siis tuli tema selja tagant veel teine ott välja. Kaks noort tegelast, valged kaelused kaelas. Nosisid õunu ja seda tegin ka mina, lisaks karukommid. Otid olid ettevaatlikud, nägin vaid vilksamisi turja võsas ja siis korraks tõusti püsti, et kahmata mõni õun oksalt. Karud olid nii 20m minust. Plaan oli ka pukist alla minna aga selle kolistamisega oleks nad kindlasti jäädavalt ära ehmatanud. Aga sain kõvasti infot, et kuidas ja kust tulevad ja mida jälgivad.
    Karusid oli nii 15 min. Siis oli tunnike vaikust ottide osas. Kährikud ja noor rebane käisid ja tiirutasid vahepeal ringi. Hämaras aga tulid otid tagasi ja seekord juba kolmekesi. Ema oli ka kaasas seekord. Tumedam. Nüüd hämaras oldi tublisti julgemad. Tuldi võsast välja, käidi kaera servas aga seda sööma siiski ei mindud. Aga oli aru saada, et minu lõhn on olemas nende jaoks. Koguaeg tõusti kaheldavalt püsti ja vaadati minu suunas. Vuuuuhhh, vuuuuhh oli kuulda kuidas karu õhku ahmib läbi nina, et aru saada olukorrast. Korra tuldi päris puki kõrvale, nii 10m kaugusele. Oli kuulda kuidas õunad krõmpsuvad hammaste all. Aegajalt vuhises õhk läbi nina - oldi valvel. Pildi tegemiseks oli juba tükk aega liiga pime, säri oli sekundi kanti.
    Saabus pimedus, Kobisin magamiskotti. . Mõnus tunne keres tagas ka suurepärase une. Sain 6h lasta kui telefoni äratuskell tegi händkaku häält "uuhhuuu" Äratus 4.10.  Unesegasena vaatasin metsaserva - ott oli jällegi kohal. Ikka oli liiga pime heaks pildiks. Seekord oli vaid üks kaelusega nooruk. Sain jälgida tunni. Kuniks tehti päris minu külje all tugev sisse hingamine ja kõnniti metsa ära. Mind oli avastatud.  10 min hiljem oli juba päris valge ja oleks ka pilti saanud :) 
    Rullisin magamiskoti ja madratsi kokku. Isegi tee jäi eelmine õhtu joomata ja pooled kummikommid söömata kuna eelmine õhtu oti parv nii vara oli tulnud. Äge oli, aitähh!