Aksi

pindala 0,6 km²

Loodus :
Saare keskosas on rannavallide vaheline nõgu, mille madalamates
kohtades on näha soostunud järvikuid. Vallidevahelisest nõost juhiti kunagi üleliigne
vesi kraavide kaudu merre. Pärast elanike saarelt lahkumist täitusid kuivenduskraavide
suudmedsetete ja kiviklibuga. Järvikud laienesid ja saare keskosa on hakanud soostuma.

Ajalugu:
18. sajandi lõpp – saarele asus elama Pranglilt tulnud perekond.
19. sajandi teine pool – alates Krimmi sõjast muutus Eesti territooriumil oluliseks salakaubaks
Soomest toodud sool. Näiteks tünder hispaania soola maksis Soomes 2,5 rubla, Eestis aga 12
rubla.
Sool kui ebaseaduslik kaup oli randudes vaja kiiresti piirivalvurite eest ära peita. Üks randa
ehitatud soolapeidik on leitud Aksilt. Soolaäri lõppes pärast hindade ühtlustamist.
2018 – saarel kaks maja, pelglikud veised ja paar elanikku.